Niisiis.

Niisiis, sain oma kauatahetud 100 vaatamist, ning kuna ma varem ei viitsinud kirjutada midagi, nüüd siis kirjutan kogu nädalavahetuse ja esmaspäeva teisipäeva ka ära, tänase ka muidugi.

Laupäev:

Eimidagi erilist...

Pühapäev:

Eimidagi erilist. Väljaarvatud, et sain ühe tüdrukuga asjad korda, seni pole temaga enam rääkinud, väldib mind vist vms.

Esmaspäev:

Oli venes töö, mitte midagi ei osanud, alljärgnev pilt selgitab vist natuke.

Teisipäev:

Samuti, eimidagi. Ainuke lahe asi, on vist Kärjäärinõustamine, mis hakkab meil nüüd teisipäeviti olema. Seal kästi meil mapp võtta ja tiitelleht teha. Oi kuidas ma selle ikka teen...



Kolmapäev:

Täna oli ajaloos kontrolltöö, samuti, mittemidagi ei osanud. See pilt mis üleval on, käib ka selle töö kohta.

Rofl.

Täna siis oli vist väga imelik päev, mitmeid põhjusi on ka selleks.

Esiteks, kohe kui ärkasin, hakkasin üles tõusma, lõi TOHUTU peavalu sisse, selg ka veel valutab. Siis pidin oma valudega veel riidesse panema ja pessu minema. Sain vaevu asjad tehtud. Siis läksin allakorrusele, seal ootas ilusti valik. "Kas tee või krõbinad?" Ütles kasuisa ilusti, ta teadis kuidagi juba, et mul pea valutab ja selg on haige. Siis ta veel päris, et miks mul riided seljas on, et ma jään niikuinii koju.

Magasin siis kella 8ni. Eile sain teada juba, et ma pean täna koolis üritustele tehnika üles panema, saatsin siis sõnumi huvijuhile, et ei saa tulla. Siis tuli ikka parim kõne. Öeldi, et see eelmine helitehnik, on peterburis ja mina olen ainuke võimalus. Eks ma pidin siis veerand kümneks kohal olema, mina loll muidugi arvasin, et see tähendab 10:15. Siis sain 9-ks linna, korterisse. Seal tuli ka kõne, et kus kohas ma olen. Pidin oma pikutamise kohe katki ajama, ning kooli poole minema. See oli vist minu elu pikim kõnd...

Kooli saabudes ma juba surin peavalust. See oli tõsiselt tappev. Mina arvasin, et pean seal lihtsalt tehnika üles panema, aga pidin hoopis seal üritustel kruttima ka neid nuppe. Jube tore on vist passida tund aega koolis, kust sa tegelikult puudud, ultra-peavaluga.

Siis sain koju ära lõpuks. Siis sain teada uudised, mis muidugi lõpuks valed olid. Vend üritas nalja teha ja ütles, et meie koer, kes hommikul opile läks, on surnud. Pandi magama. Kaputt.

Siis läksin kohe oma tuppa, magasin natuke. Kui üles ärkasin, oli koer allkorrusel, täitsa elus. Lonkas natuke, aga oli elus ikkagi. Ta oli nii naljakalt narkoosi all veel, keel suust väljas ja tuikus nagu oleks 10 viina sisse võtnud endale. Siis jäi magama. Peale magamist oli ta all ikka jube hea üllatus. Suure loigu oli maha jätnud.

Peavalu on nüüdseks üle läinud, aga selg on ikka veel valus. Täna vist räägin emale sellest, kasuisa mind ei kuula...

Dafuq

Niisiis, täna ma sain teada, et ma ei saa kõike head ja paremat. Ehk siis ma tahtsin minna homme Tartusse, väga ei saanud. Raha ja kõik oli mul olemas, ainult, ema ei lubanud minna, isa oli ka, emaga nõus. Lisaks on mul Laupäeval isadepäev, ning ma pean siis koolis olema.

Täna oli vist koolis mul eriti hea olla. Puudusin 2 päeva, siis oli kõige tegemata koduste tööde eest vabandus olemas. Matemaatikas oli niisama hea magada. Ingliskeeles pidin hoopis kirjutama lihtsalt sõnu niipalju kui jõudsin, mingi 20 tükki vist sain... Kolmesajast.

Lisaks oli täna veel see hea, et ma sain teada mis minu koerast sai. Mitte midagi, kõik on korras temaga, homme läheb veel mingile opile... Ei teagi veel, mis op on, aga ma pakun, et kastreeritakse ära.

Sel talvel on mul vist väga tegemist. 1. Detsember kohe Tartu klassiga, mingi ekskursioon on, siis seal peaks nalja saama, kinos käime ära, niisama saab natuke aega linna peal olla, süüa.
Isa ütles ka, et vaheajal läheme Soome, kuskile sinna lapimaa juurde vist.

Seljaga on mul ikka probleeme. Valutab ikka veel. Pole isegi rääkinud ema ega isaga sellest, et ma tahaks kuskile arsti juurde minna sellega. Ma arvan, et see läheb ajaga üle.

Mega vastik lamp on mul ikka toas, koguaeg jooksen peaga vastu. Kui ma selle toa sain, siis võisin ilusti alt läbi joosta, nüüd enam ei saa. Ma vist ikka olen kasvanud selle 1 aastaga.

Notitle.mpeg

Niisiis, otsustasin ka mina teha blogi.

Viimasel ajal midagi erilist nagu juhtunud ei ole, ainult selg valutab. Kõik minu postitused hakkavadki olema vist lühikesed, mõttetud. Ainuke põhjus miks ma üldse blogi kirjutan, on, et mind inspireeriti... Ja mul on igav.

Eile ja täna puudusin koolist, selg nagu mega valutab. Kehalise tunnis esmaspäeval juhtus midagi, nüüd siiamaani valutab sellest. Eile pidin haiglasse minema vaatama seda, ei viidud. Täna vist lähen, kui kasuisa koju tuleb, aga ei pruugi.

Ei noh, tore, Kell on 10:46 ja mingi tuvi just lendas mul aknast sisse ( ma ütlen tuvi iga linnu kohta ), välja ta nagu omast arust ei lähe, ainult lendab vastu akent. Varsti läheb katki vist...

Reedet... Reedet ootan ma ikka väga, väga väga väga. Ma arvan, et siis minu "outside life" lõppeb.

Lõpetuseks siis kirjutan lihtsalt mida ma sõin: *sisesta toit mida ma sõin*

EDIT: Siin peaks olema selle linnu pilt mis mul ennem toas oli, nüüd passib seina peal, spider-birdi võimetega :D